Energeetika

2050. aastaks plaanib riik vastavalt Eesti 2035 strateegiale saavutada kliimaneutraalsuse. Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks peab Eesti kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu, suurendama elektrifitseerimist ja loobuma põlevkivienergeetikast ehk vaja on põhjalikku elektrisüsteemi ümberkujundamist. Samal ajal tuleb tagada õiglane üleminek, mis säilitab energia taskukohasuse ja toetab majandusarengut põlevkiviregioonis. Kliimakindla majanduse seadus seab jõustumisel õiguslikult siduvad eesmärgid süsinikuneutraalsuse ja heitkoguste vähendamise saavutamiseks, määrab rakendamise vastutused ning kehtestab selged sihid põlevkivi ja teiste fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks. Eesmärgid ja tegevused, et Eesti energiamajandus tagaks energiajulgeoleku, kasvataks riigi konkurentsivõimet ja aitaks kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule, on seatud Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 (ENMAK 2035). ENMAK 2035 alameesmärgid on (1) energiajulgeoleku tagamine, (2) energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine, (3) energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Globaalses võrdluses on Eesti energiasüsteemid heal kohal – 2024. aastal paiknesime 7. kohal energiasüsteemi jätkusuutlikkuses (World Energy Council Trilemma Index) ja 2025. aastal 11. kohal energiapöörde efektiivsuses (World Economic Forum). Eesti täitis 2020. aastaks seatud energiasäästu ja taastuvenergia eesmärgid. Ka järgnevalt on energeetika valdkond liikunud kestlikumas suunas ning näiteks puhta energia osakaal Eesti energiatarbimises märkimisväärselt kasvanud, ületades Euroopa Liidu keskmise taseme. Siiski, Euroopa Liidus on Eesti energiakuluka põlevkivi kasutamise tõttu üks energiaintensiivsemaid riike. See tähendab, et kulutame iga majanduses toodetud euro kohta enamike liikmesriikidega võrreldes rohkem primaarenergiat (töötlemata looduslikku energiat). Põlevkivi kasutamine kajastub kontrastselt ka teistes valdkondades, näiteks suur jäätmeteke, kõrge veekasutus kaevanduspiirkonnas või kaasnevad tervisemõjud põlevkivitööstuse läheduses elavatel inimestel.

Valdkonna eesmärgid h2

Kõigist Eestis tekkinud jäätmetest 2022. aastal hinnanguliselt 65% taaskasutati, 32% ladestati ja 1,4% põletati energia saamise eesmärgil. Euroopa Liidus keskmiselt 40,8% taaskasutati, 32% ladestati ja 6.4% põletati. Jäätmete taaskasutamise taset suurendasid oluliselt näiteks põlevkivi aherainest killustiku tootmine ning ehitus- ja lammutusjäätmete kõrge taaskasutamise määr (ca 90%).
Plastpakenditest võeti 2021. aastal ringlusse 42% (kehtiv sihttase on 22,5%, 2025. aastast 50%) ja kõigist pakendijäätmetest 70% (kehtiv sihttase on 55%, aastast 2025 65%). Tutvu Euroopa Liidu pakendijäätmete statistikaga siin ja Eesti pakendijäätmete statistikaga siin. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023.

Kirjelduse kastis bulletid:

• üks
• kaks
• kolm